Kuula:

„Spiraalaed“ on suunatud kompimismeelele.

Kompimine on võime teha puudutades kindlaks esemete kuju, suurust, mehaanilisi omadusi jms. Puutetundlikkuse arendamine on oluline tegevus inimese taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arenguks. Kompimine annab teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Rohkelt komperetseptoreid on  sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Keeleots, huuled ja sõrmeotsad on puudutustele ja survele eriti tundlikud. Seljanahk on tunduvalt vähem tundlik.

Spiraalaia taimed:

1. ‘Charming cover’ (4 tk)
2. ‘Mõrsjaroos’ (4 tk)
3. ‘White Cover’ (4 tk)
4. ‘Len Turner’ (4 tk - roosa+punane)
5. ‘Ronja’ (4 tk)
6. ‘Supreme cover’ (4 tk)
7. ‘Jan Spek’ (4 tk - kollane)
8. ‘Rosa Chines’ (4 tk - roheline)
9. ‘Bonica’ (4 tk)
10. ’Red Rugosa’ ( 3 tk)
11. ‘J. P. Conell’ (4 tk)
12. ‘Kurista’ (4 tk)
13. ‘Garden of the World’ (3 tk)
14. ‘Nina’ (4 tk)
15. ‘Piccolo’ (4 tk)

Inimese kompimiselundiks on nahk, kus ühtlasi asuvad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, surved, külma ja kuuma. Naha pinnal on samuti külma retseptorid, mida on tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid. Külmaretseptorid reageerivad temperatuuri langemisele, kuumasektorid temperatuuri tõusmisele. Kui temperatuurimuutus on järsk, siis reageerivad ka külmaretseptorid — selle tõttu tekib näiteks sauna minnes inimesel „kananahk“ ja alles hiljem hakkab palav.

Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja (nt surve, temperatuur või puudutus) muutub liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida ka eluohtlikke situatsioone.