Kuula:

Nägemismeelt teritab „Toskaana aed“.

Nägemine on valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Nägemisorganiks on silm, mis võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist.

Nägemine on arengumootor, sest inimene kasutab info saamiseks 90% ulatuses just nägemist. Nägemismeelel on suur tähendus kommunikatsiooni arengule. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess — nägemistaju, mis sõltub nt varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest.

Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus:
•    Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal on nägemine selgeim
•    Võrkkesta ääreosas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda.

Silma värvusaistingud on neutraalsed — must, valge ja hallid alatoonid, ja monokromaatilised — nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad.

Toskaana aia taimed:

1. Põõsasmaran ‘Gold Star’ (Potentilla fruticosa)
2. Jaapani enelas ‘Golden Princess’ (Spiraea japonica)
3. Jaapani enelas ‘Goldflame’ (Spiraea japonica)
4. Hosta ‘Golden Tiara’ (Hosta x hybrida)
5. Kaukaasia kitsekakar ‘Leonardo Compact’ (Doronicum orientale)
6. Mets-viinapuu (Partenocissus quinquefolia)
7. Harilik humal (Humulus lupulus)