Kuula:
Te viibite Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Karst - nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ning sellega kaasnevast mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse lõhelistesse kivimitesse- lubjakivisse, dolomiidisse, marmorisse, kipsi jt.- aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne.
Karstialale omased pinnavormid on uurded, karstilohud, karstilehtrid, karstiumborud, karstiavalõhed, karstikaevud, karstishahtid, maaalused tühemed (koopad, kanalid, kavernid), pindmiste ja maa-aluste vormide siirdevormid (nishid) ning karstijäänukid (karstiseened, -tornid, -sambad jm.). Karstivormide liitudes tekivad järsuveerelised karstinõod. Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa aluseid jõgesid (salajõgesid). Karstivesi väljub maapinnale veerohkete karstiallikatena. Eristatakse paljaid karstialasid (karstuvail kivimeil ei ole setteid), kamardunud karstialasid (karstuvaid kivimeid katab ainult mullakamar), kaetud karstialasid (karstuvail kivimeil lasuvad mittekarstuvad pudedad setted) ja broneeritud karstialasid (karstuvail kivimeil lasub kaljupinnas).
Eestis on karstialad peamiselt Eesti põhjaosas, rohkesti Pandivere kõrgustikul.
Allikas: "Eesti Entsüklopeedia" / Nr. 5 / Tallinn "Valgus" / 1990
