Saaresurm
Metsamõisa õpperada, punkt nr 29
Koordinaadid: N: 59° 3' 19,41'' E 26° 0' 32,92''
Tee ääres võib näha kuivanud okste ja kuivanud ladvaga saarepuid, mille okste hargnemise kohtadest kasvavad välja rohelised võsud. Selliseid saari võib märgata mitmel pool Eestis. Tegemist on saaresurma nimelise haigusega nakatunud puudega.
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2759_2748.html
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2019
Ülesanded:
- Kes põhjustab saaresurma?
- Kuidas nimetatakse suhet saaresurma ja saare vahel?
- Pildista oma teami saare taustal. Kui leiate võtke kätte saare lehed.
Mägra territooriumi tähistus
Metsamõisa õpperada, punkt nr 8
Koordinaadid: N: 59° 3' 21,75'' E 26° 0' 30,04''
Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Tema iseloomuliku välimuse (tumedam alapool ja heledam ülapool ning silmi läbiv must jutt) tõttu tunneks teda looduses ära igaüks, kes nägema juhtuks. See pole aga põrmugi lihtne – vaid videviku- ja öötundidel oma urust väljuva mägra kohtamiseks ei piisa üksnes juhusest.
Loe lisaks:
bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm
Ülesanded:
- Kus mägrad elavad?
- Mida mägrad söövad? Kas märkad ümbruses mägrale sovbivat toitu? Mida?
- Kuidas tähistavad mägrad oma territooriumi?
- Kas antud punktis ka inimene on kuidagi mägra elupaika mõjutanud? Kirjelda
Põdra kahjustus
Metsamõisa õpperada, punkt nr 31
Koordinaadid: N: 59° 3' 23,368'' E 26° 0' 48,831''
Põdrapullid ja ka sokud vigastavad puid nende võrseid süües või ka sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimispinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada. Soku tuntuim ja nähtavaim nühkimispõhjus on oma territooriumi tähistamine.
Ulukid (põdrad, kitsed, hirved, jänesed) kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Ulukite põhjustatud kahjustuste ennetamiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid alates verepreparaadiga (Plantskydd) pritsimisest, võrsete määrimisest kaitsva pastaga (Cervacol) kuni aia ehituseni välja.
Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet. Tüvede koorimisega kaasnev tüvemädanik vähendab oluliselt puidu kvaliteeti.
Punahirv toitub analoogselt, aga on toidu suhtes hoopis vähem valiv. Ta sööb hea meelega nii okas- kui lehtpuid ja kui vähegi võimalik, närib puutüve ära ringiratast. Punahirve arvukus Eestis on veel suhteliselt väike, kuid tasapisi populatsioon suureneb Lõuna-Eestist Kesk-Eesti poole. Arvukas on hirveasurkond Saare- ja Hiiumaal.
Üldisi nõuandeid ulukikahjustuste vähendamiseks:
ulukite küttimine kahjustuste vähendamiseks, erandina ka väljaspool jahihooaega, on jahimeeste ülesanne;
maaomanikul on soovitav sõlmida jahirentnikuga maa jahindusliku kasutamise tingimuste leping, milles nähakse ette poolte kohustused ulukikahjustuste vähendamiseks;
ei tasu rajada männikultuuri paika, kus põdrad on selle juba kord hävitanud;
ei tasu meelitada põtru soolaku või söödapõllu abil männikultuuri või keskealise kuusiku naabrusesse;
saare- ja tammekultuuri kaitseks tasub paigaldada tara või kasutada puukeste ladvavõrsete kaitseks spetsiaalseid plastspiraale, -torukesi või –võrku;
kuusikutes tasub ekstra kaitsta (eriti pärast harvendusraiet) tulevikupuude korbastumata laasunud tüvesid. Selleks tuleks siduda nende ümber plastvõrk või oksad, võõbata neid savi, liiva ja kustutatud lubja seguga või tekitada koorel vaigujooks vastava rulliga;
lehtpuude kaitseks jäneste eest aitab tarastamine või tüvede kinnikatmine;
kopratammi lammutamine ja kobraste küttimine on sageli metsa hukkumise vältimiseks möödapääsmatu.
• NB! Kui kuivavad üksikud puud, ei tasu neid kohe raiuma hakata. Kui kuivanud on suurem arv puid, tuleb selgitada, miks nii on toimunud, ja hinnata võimalikku ohtu teistele puudele.
Ulukikahjustustest:
https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2014/05/sinu_mets_aprill_2016.pdf
Video:
Ülesanded:
- Palun otsi põdrakahjustusega puud üles ning määra nende puude liik.
- Kuidas nimetatakse toitumisssuhet põdra ja puu vahel?
- Kuidas inimese tegevus metsamajandamisel mõjutab põtrade arvukust?
- Kuidas kahjustus mõjutab puude kasvu?
- Loenda kokku kõik kahjustanud puud, mida märkad. Jäädvusta oma team koos põdrakahjustatud puudega. Mitu puud kokku said?
Jalakas
Metsamõisa õpperada, punkt nr 5
Koordinaadid: N: 59° 3' 20,95'' E 26° 0' 29,28''
Eestis on kaks jalakaliiki – jalakas ja künnapuu. Jalakad kasvavad tavaliselt üksikult. Metsas võib neid enamasti näha viljakamates kasvukohtades teiste puude varjus. Jalakad ja künnapuud on pikaealised – kuni 300 aastat. Eesti kõrgeim jalakas kasvab Viljandimaal Raudna ürgorus. Puu kõrgus on 32 m. Tavaliselt kasvavad nad kuni 25 m kõrguseks. Eesti jämedamate künnapuude tüve ümbermõõt rinnakõrguselt küündib 6 meetrini. Lehtede järgi on jalaka ja künnapuu eristamine lihtne: jalaka lehe ülapind on karedalt karvane, künnapuul aga sile. Jalakad õitsevad aprillis-mais. Väikesed pruunikad õietupsud ei torka raagus puude okstel kuigivõrd silma. Juulis küpsevad pruunikad litrikujulised viljad, millel küljes väike lennutiib – ikka selleks, et tuule abil kaugemale lennata. Jalaka puit on hästi veekindel – Vana-Roomas puuriti jalaka tüvel südamik välja, et saada kauakestvaid veetorusid.
Pargis on jalakas küll üks tavaline puu, kuid meie metsades see nii enam ei ole. Põhjuseid on mitmeid: jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Jalaka puit on väga heade omadustega. See ei ole küll nii raskesti lõhestatav kui künnapuu oma, kuid väga kõva, sitke ja raske sellegipoolest. Ka temast on tehtud kaunist mööblit ning masinate puitosasid. Jalaka koore alumisest osast, niinest, on punutud vastupidavaid korve. Nagu on lood künnapuuga, nii ka jalakaga. Väärtuslik puit on metsast välja toodud, kuid uued jalakad kasvada ei taha. Lisaks kõigele on jalaka seemned küllaltki raskesti idanevad. Need valmivad küll juba juunikuus, kuid üksikud noored puukesed ilmuvad mullapinnale alles järgmisel kevadel. Siiski on ta meie niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu. Teda pole ka viimasest erinevalt looduskaitse alla võetud.
Loe lisaks:
bio.edu.ee/taimed/oistaim/jalakas.htm
Ülesanded:
- Kuidas tunned ära jalaka? Pildista oma kätt jalaka lehega.
2. Kuidas tunned ära künnapuu?
3. Kuidas on inimtegevus mõjutanud nende puude arvukust Eestis?
4. Kas need puud on looduskaitse all?
Tuulemurd
Metsamõisa õpperada, punkt nr 11
Koordinaadid: N: 59° 3' 14,12'' E 26° 0' 24,07''
Tormiga maha kukkunud puud suurendavad metsa elurikkust, olles elupaigaks putukatele, seentele, samblaliikidele ja lindudele. Metsaomanikule tähendab tormimurd aga halvema kvaliteediga puitu, mis annab valusa hoobi rahakotile.
Loe lisaks:
maaelu.postimees.ee/3772189/tormi-murtud-puit-rikneb-ruttu
www.aripaev.ee/uudised/2015/01/26/raharoovel-torm
Ülesanded:
- Millest tekkib tuulemurd?
- Mida saab teha tuulemurru puidust?
- Miks peab tormimurru ära koristama? Milliste loomade populatsioone tuulemurd mõjutab?
- Kuidas mõjutab tuulemurd elurikkust? Loenda liike tuulemurrus. Jäädvusta oma team tuulemurru taustal.
Rähni töökoda
Metsamõisa õpperada, punkt nr 23
Koordinaadid: N: 59° 3' 25,83'' E 26° 0' 47,71''
Kirjurähnil pole teist paari jalgu, millega käbi kinni hoida. Seevastu on tal oma "sepikoda" – puupragu, kuhu saab kuusekäbi torgata moel, et see sinna kindlalt püsima jääb. Nii on mõnus nokaga käbisoomuseid lahti toksida. Rähni toksitud käbil on soomused harali ja paljud üldse puudu.
Järgmise käbiga sepikotta/sööklasse naastes tõukab ta eelmise alla. Rähni söögitoa alt võid leida mitukümmend või isegi sada läbitoksitud käbi!
Hiired ise puulatva ronida ei suuda, aga neilegi meeldib kuuseseemnetega maiustada. Hiirtele katavad pidulaua rähnid ja oravad. Tihti pudeneb viimaste käest seemneid täis käbisid hiirte söömalaulae.
Hiirtel on kuuse kostilistest kõige suurem kannatus. Nemad närivad käbirootsu hoolikalt paljaks, käbisoomused jäävad rootsu juurde hunnikusse (orav näiteks puistas need laiali).
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/marko.html
Videod:
https://www.facebook.com/watch/?v=2478278389062247
www.youtube.com/watch?v=djSKnyEEjgc
Ülesanded:
- Miks kasutab rähn puupragu käbi söömiseks?
- Kuidas sööb käbi orav?
Kuidas sööb käbi hiir?
4. Kas loomade ühekordne toitmine on hea? Kuidas toimida? - Milline on suur kirjurähni suhe teiste organismidega?
- Jäädvusta oma teami käed koos rähni toksitud käbidega
Sarapuu
Metsamõisa õpperada, punkt nr 32
Koordinaadid: N: 59° 3' 24,14'' E 26° 0' 41,99''
Sarapuu keskmine kõrgus on 2–6 m, aga salumetsa häiludes või aias võib ta kuni 8–9 m kõrgeks kasvada. Sarapuupõõsas koosneb eri vanuse ja läbimõõduga tüvedest. Põõsa keskel on vanemad ja jämedamad tüved. Vananedes tüved vajuvad kaldu ning lõpuks kuivavad ja kukuvad ümber, aga nende ümber ja asemele kasvavad noored tüved. Tüved on noorelt kiire kasvuga ja püstised, hiljem harunevad. Sarapuu koor on sile ja hõbehall kuni kahvatupruun. Koore peal on näha valged risti triibud. Tüvi on harva jämedam kui 20 cm. Suured helerohelised lehed on pehmed, karvased, lopsakad, peaaegu ümarad või äraspidimunajad, järsu terava tipuga. Kuni 10 cm pikkused isasurvad on rippuvad, kollased. Emasõied paiknevad samal taimel ja on kui tibatillukesed roosakaspunased niidipuntrad.
Sarapuu õitseb varakevadel, levitades suures koguses õietolmu. Viljad valmivad varasügisel. Vili on pähkel, mida ümbritseb tugev helepruun koor. Eestis kasvab sarapuu ebaühtlaselt. Eelistab lubjakivi- ja kruusasegust kuivemat pinnast – sellistes paikades esineb teda lausa massiliselt. Salumetsades moodustab sarapuu tihti nii tiheda põõsarinde, et teised puuliigid seal enam sirguda ei suuda. Esimesed seitse aastat kasvab sarapuu aeglaselt. Seejärel kasv kiireneb. Ka vanade sarapuude küljes on alati noori noolsirgeid võsusid, mis on nii painduvad, et neid saab sõlme keerata.
Sarapuud on kasutatud vitspunutiste materjalina, sidumiseks, hernekeppideks jm., kus vaja painduvat ja vastupidavat vitsa. Küps sarapuupähkel on tõeline toiduladu. See sisaldab 60% pähkliõli ja 15% valke. Lisaks on pähklituumas veel suhkruid, mineraalaineid ja vitamiine. Küpse pähklituuma toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme korda suurem kui piimal, 14 korda suurem kui õunal. Pähkliõli ei jää kvaliteedilt alla mandliõlile. Seega on pähklid ja pähklisaadused inimesele äärmiselt väärtuslikud. Kuid mitte ainult inimestele – pähklid on väärt talvetoit metsa-asukaile: tuntud pähklitarbijad on rähnid, pasknäärid, mänsakud, hiired, oravad ja metssead. Kuid aplaim pähklite hävitaja on pisike mardikas – pähklikärsakas. Kuivadel suvedel võib ta ära süüa enamuse pähklisaagist.
Kuidas ussitanud pähklit ära tunda? Kui koores on näha väike mustav auk, on „pähkliuss” pähkli juba tühjaks söönud ja lahkunud. Sarapuupähkleid on mängudes kasutatud: pähklitest saab laduda mõistatusi ja arvamismänge – auhinnaks võitjale mõistagi pähklid. Nii on sarapuu olnud ikka laste ja noorte puu, kes annab maitsvaid mängunuppe pikkade pimedate talveõhtute lühendamiseks.
Sarapuu rahvapärased nimed on kahesugused. Lõuna-Eestis nimetatakse teda pähklipuuks, pähklipõõsaks ja pähkmepuuks, aga tema nimed Põhja-Eestis on sarap, sarakas ja sarapuu.
Loe lisaks:
herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=827
kevad-opimapp.weebly.com/sarapuu.html
www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/harilik-sarapuu-corylus-avellana
Ülesanded:
- Kuidas tolmleb sarapuu?
- Kus kasvab sarapuu kõrgemaks, kas metsas või aias?
- Millised on sarapuu viljad?
- Kuidas määratakse sarapuu vanust?
- Milliste liikidega on sarapuul taimetoitluse, parasitismi ja konkurentsi suhe?
Jäädvusta oma team sarapuu taustal
Mesitaru puu õõnes
Metsamõisa õpperada, punkt nr 6
Koordinaadid: N: 59° 3' 20,95'' E 26° 0' 29,28''
Arvatakse, et vanad puud on inimestele ohtlikud ja vastutustundetu on neid haljastuses hoida. Samas on just vanad puud ühed tähtsamad elurikkuse kandjad asulates. Asulate põlispuudel leiavad elupaiku paljud väiksemad punase raamatu liigid: seened, samblikud, samblad, putukad, laululinnud ja pisiimetajad.
Ülesanded:
- Millised loomad ja taimed elavad pargis puude küljes ja sees?
- Nimeta kõik liigid mida tunned. Jäädvusta oma team eriti elurikka puuga.
- Kui vanad võiksid need puud pargis olla?
- Milline suhe on mesilastel vanade puudega?
Lagunev puit
Metsamõisa õpperada, punkt nr 22
Koordinaadid: N: 59° 3' 25,06'' E 26° 0' 43,74''
Mitmel pool metsapargis võid näha maapinnal lebavaid surnud ning poollagunenud puutüvesid. Metsanduslikult nimetatakse selliseid puid lamapuiduks. Lamapuit on tormimurrus või –heites maha langenud surnud puu, mis võib kõduneda kümneid ja isegi sadu aastaid. Puu surma põhjustajateks ning surnud ja lagupuidu tekitajateks võivad olla kas mitmesuguste häiringute koosmõju või mingi häiring eraldi. Üks tavalisemaid häiringuid, mis põhjustab puude hukku, on tuul. Murdunud tüvesid ja latvu ning heidetud tüvesid tekitavad nii tugevad tormid kui ka pikaajalised nõrgemad tuuled. Tavaline esmane häiring metsas võib olla puistu vananemine. Puude vananedes kahaneb nende vastupanuvõime putukate, haiguste ja tuule suhtes ning lõpptagajärg on puu surm ning langemine maapinnale.
Kuna puit koosneb peamiselt süsiniku, hapniku ning vesinikuühenditest nagu tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja ligniin, on surnud puidus olulisel määral süsinikku, mis on puitu kogunenud tema eluea ajal fotosünteesi käigus. Vanades metsades seovad surnud puud koos mullas leiduva orgaanilise materjaliga ligi 25% metsas olevast süsinikust ja seega on ta olulisel kohal metsa ökosüsteemi süsiniku- kui ka üldises aineringes.
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel467_440.html
Ülesanded:
- Millest tekkib kõdupuit?
- Kuidas on kõdupuit seotud metsa elurikkusega?
- Miks kõdunemise on metsa ökosüsteemile oluline?
- Mis tekkib kõdupuidust?
- Loenda liike, keda märkad kõdupuidul. Palju neid näed? Jäädvusta fotole Sinu jaoks kõige huvitavam liik kõdupuidul.
„Seelikuga“ pärn
Vajangu Põhikooli looduse õpperada, punkt nr 7
Koordinaadid: N: 59° 3' 25,44'' E 26° 0' 49,26''
Maha ulatuva võraga ning osaliselt juurdunud okstega pärn on visuaalselt huvitav ja omapärane ning selle juures saab tutvustada seda puuliiki ka üldisemalt.
Sinu ees olev suure okstest seelikuga puu on harilik pärn (Tilia cordata), kes kuulub mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude hulka pärnaliste sugukonnast. Pärna liike on maailmas 25- 50 nii Euroopast, Aasiast ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast.
Harilik pärn (Tilia cordata). Hariliku pärna levila asub Euroopas, Kaukaasias ja Siberis Eestis on puhtaid pärnikuid vähe (ca 90 ha), enamasti kasvab ta meil salumetsades, koos teiste laialehiste puuliikidega. Pärn on Eesti kõige varjutaluvam puuliik, mistõttu elutseb ta metsas tavaliselt suuremate puude all teises rindes ning jõuab harva ülarindesse. Lisaks on pärnad ka külma- ja tormikindlad ning võivad sirguda kuni 35 m kõrgusteks, kasvada 1–2 m jämeduseks ning elada kuni 600 aastat vanaks. Pärnad eelistavad kasvada viljakatel, parasniisketel ja huumusrikastel muldadel.
Ta pole eriti vastupidav mädanikele ja kahjuritele, kuid tema puit on kerge ja hästi töödeldav, sellepärast kasutatakse teda tisleri, treimis- ja nikerdustöödel nii skulptuuride ja mööbli kui ka muusikariistade valmistamisel.
Puidust rohkem on kasutatud pärna niint. See on koore alumine, pikkadest painduvatest ja tugevatest rakukimpidest koosnev kiht, mida kasutati vansti talumajapidamistes köite, viiskude, mattide, kottide, mõrdade jms valmistamiseks. Arvatakse, et just niine laia tarvituse tõttu – koort kogudes hävitati palju noori puid – vähenes 19. ja 20. sajandil pärnade arv Eestis oluliselt. Näiteks ühe viisupaari tegemiseks vajati kahte-kolme noort niinepuud ja suvel kulus talus tööjalatsina kolm-neli paari viiske inimese kohta nädalas.
Loe lisaks:
https://koosloodus.ee/blog/harilik-parn/
https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_parn.html
Ülesanne:
1Mille järgi tunned Sina pärna ära?
2.Kuidas tunneksid puu ära, kui tal poleks lehti küljes?
3.Kas Sul tekib mõni oletus, kuidas tema võra võis sellise kuju saada?
4.Miks suvel juulis pärnad sumisevad?
5.Mida märkad praegu lehtede vahel?
6.Miks võib pärna vilja nimetada pähklikeseks? Jäädvusta pildile pärna vili!
7.Mis juhtuks, kui kõik pähklikesed kukuks puu alla maha?
8.Kuidas pääsevad pähklikesed kaugemale? Kui juhtub tuult olema, jälgi mõnd pähklikest õhus tiirlemas. Millele see liikumine sarnaneb?
9.Milliste teiste organismidega on pärn seotud? Nimeta
10.Kuidas inimtegevus on mõjutanud pärna?