- Kooreüraski kahjustusega puu
Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kuhu emane mardikas muneb. Vastsed rajavad koore alla igaüks oma käigu, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, puu kolletub ja lõpuks kuivab. Üraskite lendlus algab kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini. Üraskikahjustusi on oodata eelkõige neis paigus, kus ümbruskonnas juba leidub kuivanud puid ning kus kasvavad keskealised – 50–60-aastased ja vanemad (nõrgestatud) kuused. Just nõrgestatud (nt juurepessist, tormist) kuuski ohustab ürask kõige rohkem, aga kui üraskeid on palju, võivad nad asustada ka terveid puid.
- Kas kooreürask on vaeg- või täismoondega arenev putukas?
- Kuidas kooreüraski kahjustust ennetada?
- Tee pilt kooreüraski püüdmise feromoonpüünisest.
- vaatluspunkt. Tamm
Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima tamme ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Tänapäeval on tammeleht looduskaitse sümboliks. Armastatud on erinevad tamme liigid ka haljastuses.
Tamme mainides meenuvad viljad - tõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja kasvatamist tehti tammetõrudest jahu ja arvatakse, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi tehakse neist ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.
Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu.
- Millised on tamme rahvapärased nimetused
- Kuidas nimetatakse tamme vilja?
- Mida valmistatakse tamme puidust?
- Tee rühma pilt tammega.
- vaatluspunkt .Metsvaarikad
Metsvaarikad kasvavad hõredates metsades, raiesmikel, lagendikel, metsateede ja kuivenduskraavide servadel. Seega seal, kus on piisavalt päikesevalgust. Parimaiks vaarikapaikadeks peetakse kolmanda ja neljanda aasta raielanke. Vaarikas on kaheaastane taim, mille vartel kasvavad esimesel aastal vaid lehed. Vaarika lehtedest ja vartest keedetud tee on tervistava toimega. Juuni ja juuli on vaarikalehtede korjamiseks hea aeg. Paremini sobivad esimese aasta vartelt korjatud lehed. Viljad valmivad juulis-augustis. Kõige kasulikumad on värsked marjad, kuid head omadused säilivad ka sügavkülmutatuna.
- Mida saab vaarikast valmistada?
- Mitme aastane taim on vaarikas?
- Kuidas vaarikas paljuneb?
- Uuri, kas vaarikal on liht- või liitleht?
- Palun tee rühmaga foto metsvaarikast
- vaatluspunkt. Sipelgapesa
Sipelgapesa on ülesehituse ja toimimise poolest hämmastavalt suur isereguleeruv süsteem. Sipelgatel on silmapaistavalt hea õppimisvõime, tööjaotus, keerukas ühiskonna korraldus. Sipelgad on omale kodustanud lehetäid nagu „isikliku lehmakarja“ja kasvatavad omale soodsaid taimi ja seeni.
- Millisesse putukate rühma kuuluvad sipelgad ( nt kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised jne)
- Miks sipelgapesa ei tohi häirida inimese poolt?
- Millest sipelgad toituvad? Mis suhe sipelgatel on lehetäidega? ( nt kisklus, konkurents, sümbioos jne)
- Palun tee rühmafoto sipelgapesaga.
- vaatluspunkt. Rebane
Rebasel, nagu ka kõigil teistel kiskjalistel on sarnane kolju ja hammaste ehitus. Eriti iseloomulikud on tugevad, veidi kõverdunud, teravad silmahambad – kihvad.
- Milline suhe rebasel looduses on mägraga? ( kiskuls, taimetoitlus, sümbioos, konkurents)
- Miks vaktsineeritakse Eestis metsloomi ja kuidas see mõjutab rebaste arvukust?
- Palun tee foto rühmaga rebase tegevusjälgedest.
- vaatluspunkt Metsamõisa tiik
Metsamõisa tiik asub Puhta Vee Teemapargi õuealal. Tiiki toidavad sademete- ja pinnaveed ning lähedased allikad; vesi on enamasti selge, kuid suvel võib vetikate „õitsemise“ ajal läbipaistvus väheneda. Tiigi ümbruses on pargipuud, puisniidulaadsed rohumaad, mis loovad elupaiga paljudele liikidele. Sageli kohtab siin kiile ja veemardikaid, konni ja kärnkonnasid, harilikku vesilikku, veetaimi (nt hundinuiad, penikeeled, vesiroosid) ning kaldavööndis pesitsevaid linde. Tiik on oluline õppekoht, kus saab jälgida, kuidas kaldavööndi taimestik puhastab vett ja pakub varju ning toitu vee-elustikule.
- Miks on tiigi kaldad kohati rohkem võsastunud kui mõisa pargis?
- Kes võivad elada tiigis ja selle kallastel (taimed, loomad, putukad)?
- Palun tee grupifoto tiigist või mõnest vee-elanikust, kelle olete digivahendiga (nt äpiga) määranud.
- vaatluspunkt. Harilik mänd
Mänd on Eesti kõige arvukam puu. Seda võib kohata kõikjal, ka seal, kus teised puud kasvada ei suuda – nii kuivadel nõmmedel, palumetsades ent ka rabas. Piirav tegur tema kasvule on ainult valguse vähesus. Seetõttu ei kohta mändi hämaras kuuse- või lehtmetsas. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik ulatub sügavale maa sisse ja laiu ka tüvest kaugele.
Loe lisaks:
https://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.htm
- Uuri mändi ja selgita kas männiokkad kinnituvad oksale paariti või kolmekaupa?
- Miks mänd saab kasvada rabas ning ka liivasel nõmmemännikus?
- Kas männil on sammas- või narmasjuurestik?
- Palun tee rühmaga foto männiga.
- vaatluspunkt. Harilik kuusk
Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see teeb kuusemetsad sellisteks, nagu me neid ette kujutame.
Loa lisaks: https://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk.htm
- Milline juurestik on kuusel - sammas- või narmasjuurestik?
- Kuidas on Eesti rahvapärimuses kuusepuud nimetatud?
- Palun tee rühmafoto kuusega.
- vaatluspunkt. Põdra kahjustus
Põdrapullid ja ka sokud vigastavad puid nende võrseid süües või ka sarvi tüve või okste vastu nühkides. Sarvilistel isasloomadel (sokk, hirve- ja põdrapull) on vaja sarvede nühkimispinda, kui kasvuajal nahaga kaetud sarved saavad küpseks ja nahk tuleb sarvedelt maha ajada. Soku tuntuim ja nähtavaim nühkimispõhjus on oma territooriumi tähistamine.
Ulukid (põdrad, kitsed, hirved, jänesed) kahjustavad peamiselt noori puid, põõsaid ja istikuid. Ulukite põhjustatud kahjustuste ennetamiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid alates verepreparaadiga (Plantskydd) pritsimisest, võrsete määrimisest kaitsva pastaga (Cervacol) kuni aia ehituseni välja.
Põder kärbib okas- ja lehtpuude võrseid, murrab latvu, koorib tüvesid. Enim kahju tekitab ta talvel männikultuurides ja sügisest kevadeni keskealistes kuusikutes, eriti pärast harvendusraiet. Tüvede koorimisega kaasnev tüvemädanik vähendab oluliselt puidu kvaliteeti.
Ulukikahjustustest:
https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2014/05/sinu_mets_aprill_2016.pdf
Video:
Ülesanded:
- Otsi vaatluspunkti ümbert üles põdrakahjustusega puud ning määra nende puude liik.
- Kuidas nimetatakse toitumissuhet põdra ja puu vahel?
- Milline inimese tegevus metsamajandamisel mõjutab põtrade arvukust?
- Millist kahju ulukid puudele võivad tekitadada?
- Loenda kokku kõik kahjustanud puud, mida märkad. Jäädvusta oma team koos põdrakahjustatud puudega. Mitu puud loendasid?
- Palun tee rühmafoto kahjustatud kuusest.
- vaatluspunkt. Mägra territooriumi tähistus
Mäger on keskmise koera suurune, jässaka eespoolt aheneva kehaga metsaelanik. Tema iseloomuliku välimuse -tumedam alapool ja heledam ülapool ning silmade vahelt kulgeva musta juti tõttu tunneks teda looduses ära igaüks, kes nägema juhtuks. Kohata pole aga looma põrmugi lihtne, sest liigub vaid videviku- ja öötundidel oma urust välja.
Loe lisaks:
bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm
Ülesanded:
- Kus mägrad elavad?
- Mida mägrad söövad? Kas märkad ümbruses mägrale sobivat toitu? Mida?
- Kuidas tähistavad mägrad oma territooriumi?
- Kas antud punktis ka inimene on kuidagi mägra elupaika mõjutanud? Kirjelda
- Palun tee rühmafoto mägra tegevusjälgedest.
- vaatluspunkt. Tuulemurd
Tormiga maha kukkunud puud suurendavad metsa elurikkust, olles elupaigaks putukatele, seentele, samblaliikidele ja lindudele. Metsaomanikule tähendab tormimurd aga halvema kvaliteediga puitu, mis annab valusa hoobi rahakotile.
Loe lisaks:
maaelu.postimees.ee/3772189/tormi-murtud-puit-rikneb-ruttu
www.aripaev.ee/uudised/2015/01/26/raharoovel-torm
Ülesanded:
- Millest tekkib tuulemurd?
- Mida saab teha tuulemurru puidust?
- Miks peab tormimurru ära koristama? Milliste loomade populatsioone tuulemurd mõjutab?
- Kuidas mõjutab tuulemurd elurikkust? Loenda liike tuulemurrus. Jäädvusta oma rühm tuulemurru taustal.
- vaatluspunkt. Rähni töökoda
Kirjurähnil pole teist paari jalgu, millega käbi kinni hoida. Seevastu on tal oma "sepikoda" – puupragu, kuhu saab kuusekäbi torgata nii, et see sinna kindlalt püsima jääb. Nii on mõnus nokaga käbisoomuseid lahti toksida. Rähni toksitud käbil on soomused harali ja paljud üldse puudu.
Järgmise käbiga sepikotta/sööklasse naastes tõukab ta eelmise alla. Rähni söögitoa alt võid leida mitukümmend või isegi sada toksitud käbi!
Hiired ise puulatva ronida ei suuda, aga neilegi meeldib kuuseseemnetega maiustada. Hiirtele katavad pidulaua rähnid ja oravad. Tihti pudeneb viimaste käest seemneid täis käbisid hiirte söömalaulae.
Hiirtel on kuuse kostilistest kõige suurem kannatus. Nemad närivad käbirootsu hoolikalt paljaks, käbisoomused jäävad rootsu juurde hunnikusse (orav näiteks puistas need laiali).
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/marko.html
Videod:
https://www.facebook.com/watch/?v=2478278389062247
www.youtube.com/watch?v=djSKnyEEjgc
Ülesanded:
- Miks kasutab rähn puupragu käbi söömiseks?
- Kuidas sööb käbi orav?
- Kuidas sööb käbi hiir?
- Kas loomade toitmine on hea? Kuidas toimida?
- Milline on suur kirjurähni suhe teiste organismidega?
- Jäädvusta oma rühmai käed koos rähni toksitud käbidega
- vaatluspunkt. Sarapuu
Sarapuu keskmine kõrgus on 2–6 m, aga salumetsa häiludes või aias võib ta kuni 8–9 m kõrgeks kasvada. Sarapuupõõsas koosneb eri vanuse ja läbimõõduga tüvedest. Põõsa keskel on vanemad ja jämedamad tüved. Vananedes tüved vajuvad kaldu ning lõpuks kuivavad ja kukuvad ümber, aga nende ümber ja asemele kasvavad noored tüved. Tüved on noorelt kiire kasvuga ja püstised, hiljem harunevad. Sarapuu koor on sile ja hõbehall kuni kahvatupruun. Koore peal on näha valged risti triibud. Tüvi on harva jämedam kui 20 cm. Suured helerohelised lehed on pehmed, karvased, lopsakad, peaaegu ümarad või äraspidimunajad, järsu terava tipuga. Kuni 10 cm pikkused isasurvad on rippuvad, kollased. Emasõied paiknevad samal taimel ja on kui tibatillukesed roosakaspunased niidipuntrad.
Sarapuu õitseb varakevadel, levitades suures koguses õietolmu. Viljad valmivad varasügisel. Vili on pähkel, mida ümbritseb tugev helepruun koor. Eestis kasvab sarapuu ebaühtlaselt. Eelistab lubjakivi- ja kruusasegust kuivemat pinnast – sellistes paikades esineb teda lausa massiliselt. Salumetsades moodustab sarapuu tihti nii tiheda põõsarinde, et teised puuliigid seal enam sirguda ei suuda. Esimesed seitse aastat kasvab sarapuu aeglaselt. Seejärel kasv kiireneb. Ka vanade sarapuude küljes on alati noori noolsirgeid võsusid, mis on nii painduvad, et neid saab sõlme keerata.
Sarapuud on kasutatud vitspunutiste materjalina, sidumiseks, hernekeppideks jm., kus vaja painduvat ja vastupidavat vitsa. Küps sarapuupähkel on tõeline toiduladu. See sisaldab 60% pähkliõli ja 15% valke. Lisaks on pähklituumas veel suhkruid, mineraalaineid ja vitamiine. Küpse pähklituuma toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme korda suurem kui piimal, 14 korda suurem kui õunal. Pähkliõli ei jää kvaliteedilt alla mandliõlile. Seega on pähklid ja pähklisaadused inimesele äärmiselt väärtuslikud. Kuid mitte ainult inimestele – pähklid on väärt talvetoit metsa-asukaile: tuntud pähklitarbijad on rähnid, pasknäärid, mänsakud, hiired, oravad ja metssead. Kuid aplaim pähklite hävitaja on pisike mardikas – pähklikärsakas. Kuivadel suvedel võib ta ära süüa enamuse pähklisaagist.
Kuidas ussitanud pähklit ära tunda? Kui koores on näha väike mustav auk, on „pähkliuss” pähkli juba tühjaks söönud ja lahkunud. Sarapuupähkleid on mängudes kasutatud: pähklitest saab laduda mõistatusi ja arvamismänge – auhinnaks võitjale mõistagi pähklid. Nii on sarapuu olnud ikka laste ja noorte puu, kes annab maitsvaid mängunuppe pikkade pimedate talveõhtute lühendamiseks.
Sarapuu rahvapärased nimed on kahesugused. Lõuna-Eestis nimetatakse teda pähklipuuks, pähklipõõsaks ja pähkmepuuks, aga tema nimed Põhja-Eestis on sarap, sarakas ja sarapuu.
Loe lisaks:
herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=827
kevad-opimapp.weebly.com/sarapuu.html
www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/harilik-sarapuu-corylus-avellana
Ülesanded:
- Kuidas tolmleb sarapuu?
- Kus kasvab sarapuu kõrgemaks, kas metsas või aias?
- Millised on sarapuu viljad?
- Kuidas määratakse sarapuu vanust?
- Milliste liikidega on sarapuul taimetoitluse, parasitismi ja konkurentsi suhe?
- Jäädvusta oma rühma sarapuu taustal
- vaatluspukt Mesilased puu õõnes
Arvatakse, et vanad puud on inimestele ohtlikud ja vastutustundetu on neid haljastuses hoida. Samas on just vanad puud ühed tähtsamad elurikkuse kandjad asulates. Asulate põlispuudel leiavad elupaiku paljud väiksemad punase raamatu liigid: seened, samblikud, samblad, putukad, laululinnud ja pisiimetajad.
Ülesanded:
- Millised loomad ja taimed elavad pargis puude küljes ja sees?
- Nimeta kõik liigid mida tunned. Jäädvusta oma team eriti elurikka puuga.
- Kui vanad võiksid need puud pargis olla?
- Milline suhe on mesilastel vanade puudega?
- Tee foto oma rühmaga mesitaru puuõõnes.
- vaatluspunkt Lagunev puit
Mitmel pool metsapargis võid näha maapinnal lebavaid surnud ning poollagunenud puutüvesid. Metsanduslikult nimetatakse selliseid puid lamapuiduks. Lamapuit on tormimurrus või –heites maha langenud surnud puu, mis võib kõduneda kümneid ja isegi sadu aastaid. Puu surma põhjustajateks ning surnud ja lagupuidu tekitajateks võivad olla kas mitmesuguste häiringute koosmõju või mingi häiring eraldi. Üks tavalisemaid häiringuid, mis põhjustab puude hukku, on tuul. Murdunud tüvesid ja latvu ning heidetud tüvesid tekitavad nii tugevad tormid kui ka pikaajalised nõrgemad tuuled. Tavaline esmane häiring metsas võib olla puistu vananemine. Puude vananedes kahaneb nende vastupanuvõime putukate, haiguste ja tuule suhtes ning lõpptagajärg on puu surm ning langemine maapinnale.
Kuna puit koosneb peamiselt süsiniku, hapniku ning vesinikuühenditest nagu tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja ligniin, on surnud puidus olulisel määral süsinikku, mis on puitu kogunenud tema eluea ajal fotosünteesi käigus. Vanades metsades seovad surnud puud koos mullas leiduva orgaanilise materjaliga ligi 25% metsas olevast süsinikust ja seega on ta olulisel kohal metsa ökosüsteemi süsiniku- kui ka üldises aineringes.
Loe lisaks:
www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel467_440.html
Ülesanded:
- Millest tekkib kõdupuit?
- Kuidas on kõdupuit seotud metsa elurikkusega?
- Miks kõdunemise on metsa ökosüsteemile oluline?
- Mis tekkib kõdupuidust?
- Loenda liike, keda märkad kõdupuidul. Palju neid näed? Jäädvusta fotole Sinu jaoks kõige huvitavam liik kõdupuidul.
- Tee foto oma rühmaga kõduneva puidu, keskel
- vaatluspunkt „Seelikuga“ pärn
Maha ulatuva võraga ning osaliselt juurdunud okstega pärn on visuaalselt huvitav ja omapärane ning selle juures saab tutvustada seda puuliiki ka üldisemalt.
Sinu ees olev suure okstest seelikuga puu on harilik pärn (Tilia cordata), kes kuulub mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude hulka pärnaliste sugukonnast. Pärna liike on maailmas 25- 50 nii Euroopast, Aasiast ning Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast ning mõni liik ka troopikast.
Harilik pärn (Tilia cordata). Hariliku pärna levila asub Euroopas, Kaukaasias ja Siberis Eestis on puhtaid pärnikuid vähe (ca 90 ha), enamasti kasvab ta meil salumetsades, koos teiste laialehiste puuliikidega. Pärn on Eesti kõige varjutaluvam puuliik, mistõttu kasvab ta metsas tavaliselt suuremate puude all teises rindes ning jõuab harva ülarindesse. Lisaks on pärnad ka külma- ja tormikindlad ning võivad sirguda kuni 35 m kõrgusteks, kasvada 1–2 m jämeduseks ning elada kuni 600 aastat vanaks. Pärnad eelistavad kasvada viljakatel, parasniisketel ja huumusrikastel muldadel.
Ta pole eriti vastupidav mädanikele ja kahjuritele, kuid tema puit on kerge ja hästi töödeldav, sellepärast kasutatakse teda tisleri, treimis- ja nikerdustöödel nii skulptuuride ja mööbli kui ka muusikariistade valmistamisel.
Puidust rohkem on kasutatud pärna niint. See on koore alumine, pikkadest painduvatest ja tugevatest rakukimpudest koosnev kiht, mida kasutati vanasti talumajapidamistes köite, viiskude, mattide, kottide, mõrdade jms valmistamiseks. Arvatakse, et just niine laia tarvituse tõttu – koort kogudes hävitati palju noori puid. Just seetõttu vähenes 19. ja 20. sajandil pärnade arv Eestis oluliselt. Näiteks ühe viisupaari tegemiseks vajati kahte-kolme noort niinepuud ja suvel kulus talus tööjalatsina kolm-neli paari viiske inimese kohta nädalas.
Loe lisaks:
https://koosloodus.ee/blog/harilik-parn/
https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_parn.html
Ülesanne:
- Milliste tunnuste järgi tunned Sina pärna ära?
2.Kuidas tunneksid puu ära, kui tal poleks lehti küljes?
3.Kas Sul tekib mõni oletus, kuidas tema võra võis sellise kuju saada?
- Miks suvel juulis pärnad sumisevad?
- Mida märkad praegu lehtede vahel?
- Miks võib pärna vilja nimetada pähklikeseks? Jäädvusta pildile pärna vili!
- Mis juhtuks, kui kõik pähklikesed kukuksid puu alla maha?
- Kuidas pääsevad pähklikesed emtaimest kaugemale? Kui juhtub tuult olema, jälgi mõnd pähklikest õhus tiirlemas. Millele see liikumine sarnaneb?
- Milliste teiste organismidega on pärn seotud? Nimeta
- Kuidas inimtegevus on mõjutanud pärna?